top of page

artiklid

Portreefoto, must taust, naine mustas, pikad pruunid juuksed, naeratab suu kinni.

Juhtimisōppetunnid

Tõhus juhtimine nõuab enamat kui protsesside juhtimist või eesmärgistamist. See on tasakaal sisemise selguse, teadliku kohalolu ja välise suunamise vahel. Oma juhtimisteekonnal olen kogenud nii häid kui ka väga keerulisi aegu – õnnestumisi, ebaõnnestumisi, suuri võite ja valusaid õppetunde. See on olnud pikk ja mitmekesine teekond, täis väljakutseid, pidevat õppimist, sisemist arengut ja enese ületamist.

Olen nautinud oma tööd ja meeskondade kasvamist, aga kogenud ka suuri pingeid ja olukordi, mis on nõudnud sügavat enesejuhtimist ja vastupidavust. Need kogemused on õpetanud mulle, et tõeliselt hea juhtimine sünnib siis, kui pea, süda ja hing töötavad koos – kui juhime esmalt iseennast ja suudame päriselt olla kohal ka teiste jaoks.

Siit leiad artikleid, mis on sündinud praktilisest kogemusest, teadlikust katsetamisest ja sügavast soovist mõista, mis tegelikult loeb: väärtustest, visioonist, enesejuhtimisest, situatsioonilisest juhtimisest ja meeskonna arendamisest. Mõtteid ja tööriistu juhile, kes soovib juhtida teadlikumalt, autentselt ja tulemuslikult.

  • Väärtused äris: kuidas mõjutavad need juhtimist ja meeskonda?

    Kõik saab alguse selgest ja inspireerivast visioonist — millesse usud sina ja millesse usub kogu sinu tiim. See on suunanäitaja, mis annab teie igapäevasele tööle tähenduse ja loob tunde, et teete midagi enamat kui lihtsalt täidate ülesandeid.
    Visioon ei ole ainult üks lause seinal või kodulehel. See on elav unistus, mida loote koos, mille üle tunnete uhkust ja mille nimel olete valmis pingutama. See on ühine siht, mis ühendab erinevad inimesed ja muudab nad meeskonnaks.

    Visioon ei tähenda ainult suurt lõppeesmärki.

    Hea visioon kirjeldab:

    • Mille nimel me tegutseme ja mis meid päriselt inspireerib?

    • Milline näeb välja meie ideaalne tiim — millised on meie suhted, koostöö ja omavaheline toetus?

    • Milliseid väärtusi me koos hoiame ja kanname?

    • Millist mõju me soovime laiemas pildis jätta?

    Visioon on julge ja inspireeriv. See ei pea olema realistlik selle hetke mõõdupuu järgi, vaid pigem kutsuv tulevikupilt, mis paneb silmad särama ja südame kiiremini põksuma. Ja mis kõige olulisem — see peab olema jagatud visioon. Kutsu oma tiimiliikmeid kaasa mõtlema, arutlema ja unistama. Kui inimesed tunnevad end osana selle loomisest, kasvab nende pühendumus ja motivatsioon kordades.
    Visioon ei ole kunagi „valmis“. See kasvab ja areneb koos teiega, muutub julgemaks, täpsemaks ja inspireerivamaks iga kogemuse, iga õnnestumise ja ka iga väljakutse kaudu.

  • Väärtused äris: kuidas mõjutavad need juhtimist ja meeskonda?

    Juhtide jaoks on väärtused kui sisemine ankur. Need aitavad:​

    • Seada eesmärke, mis on kooskõlas ettevõtte visiooniga.

    • Lahendada konflikte läbi aususe ja selge väärtuspõhise kommunikatsiooni.

    • Värvata inimesi, kes jagavad samu põhimõtteid – seeläbi luues ühtset ja motiveeritud meeskonda.

    • Luua organisatsioonikultuuri, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja saavad kasvada.

    Juht, kes tunneb oma väärtusi, suudab teha keerulisi otsuseid kindlalt ja rahulikult, ilma liigsete kahtlusteta. See suurendab tema eneseteadlikkust, autoriteeti ja usaldusväärsust nii ettevõtte sees kui väljaspool.

    Väärtused eraelus: kas minu elu on kooskõlas minu sisemise kompassiga?

    Sageli tuleb hetk, kus tasub endalt küsida:

    • Kas minu igapäevaotsused on kooskõlas sellega, mida ma päriselt väärtustan?

    • Kas minu suhted, töö ja harjumused toetavad minu väärtusi?

    • Kas minu elu erinevad valdkonnad on joondatud minu sisemiste põhimõtetega?

    Väärtused muutuvad ajas koos meiega. Näiteks noorena võib esikohal olla ambitsioon ja edu, kuid vanemas eas võib fookus nihkuda tervisele, rahule ja tähenduslikkusele.

  • Ebaautentsus on jäänud minevikku. Tänapäeva juhtimises ei tööta maskide kandmine ega rollimäng. Inimesed tunnetavad kiiresti, kas nende ees on ehe inimene või keegi, kes üritab midagi teeselda. Selleks, et inimesed saaksid sinuga päriselt kontakti, usaldaksid sind ja tunneksid end mugavalt ise ausad ja avatud olles, pead alustama iseendast — oma ehtsuse leidmisest ja julgusest seda välja näidata.

    Mida teadlikum sa oled oma tugevustest, nõrkustest, väärtustest ja põhimõtetest, seda enam saad juhtida iseendana. Autentsus loob selguse ja sisemise rahu: sa tead, millest lähtuda oma otsustes ja suhtluses. Kui oled ühenduses iseendaga, mõistad paremini ka teisi, suudad päriselt kuulata ja näha inimest nende rollide taga. Sealt sünnivad tugevad, usalduslikud ja püsivad suhted.

    Ja mis veelgi olulisem — sa annad sellega eeskuju. Julged ise olla, ja seega annad ka oma tiimiliikmetele loa olla ehedad. Sellest algab inimeste eneseteadlikkuse kasv ja nende isiklik areng.

    Kui oled sina ise, meelitad ligi inimesi, kes päriselt tahavad töötada koos sinuga, mitte sinu maskiga. Inimesed leiavad sinus midagi, mis neid kõnetab ja loob usaldust. Juht ei ole lihtsalt roll — juht loob atmosfääri, mis peegeldab tema enda väärtusi ja stiili. Läbi oma autentsuse ja juhtimisstiili lood sa ettevõtte või tiimi kultuuri.

    See ei tähenda ülijagamist ega piiride kadumist, vaid õhkkonda, kus on lubatud olla inimene.

    • Kus võib öelda „ma ei tea“ või „ma eksisin“

    • Kus on lubatud küsida abi ilma hirmuta

    • Kus võid end näidata ka haavatavana, ilma et kaotaksid autoriteeti — vastupidi, see suurendab seda

    • Tunnevad end väärtuslikuna

    • Julgevad võtta initsiatiivi

    • Tunnistada oma ebatäiuslikkust ja seeläbi kasvada

    • Panustavad sügavamalt ja pühendunumalt

    • Teevad koostööd südamega, mitte pelgalt kohustusest

    Suurim kingitus, mida juhina endale ja oma tiimile saad anda, on iseenda kuulamine ja tundmine. Mis teeb sinust sind? Mis sind käivitab? Mida sa päriselt väärtustad? Ole see ja jaga seda maailmaga.

    Keegi, kes on päriselt edukas ja inspireeriv, pole kunagi olnud koopia kellestki teisest. Nad on olnud oma raja leidjad, oma tee käijad, oma hääle kandjad. Ja loomulikult — sa ei saagi olla kõigi tassike teed. Ei peagi. Sa tahad enda ümber inimesi, kes jagavad sinu väärtusi ja keda tõmbab just sinu autentsus. Nii kujuneb tugev ja lojaalne meeskond, kellega koos liigub ka kõige suuremate unistuste poole.

    • Usaldusliku õhkkonna

    • Julge ja avatud suhtluse

    • Professionaalse ja isikliku arengu

    • Sügavama teineteise mõistmise

    • Ühtsete väärtustega tiimi

    • Ehedama kontakti ja ühenduse inimestega

    • Suurenenud eneseteadlikkuse tiimis

    • Rohkem iseseisvust ja vastutust

    • Tähendusrikkama tööelu

    • Rohkem initsiatiivi ja panustamist

    • Loa eksida ja õppida vigadest

    • Julguse otsustada ja astuda välja mugavustsoonist

    Ehedus teeb sind ligipääsetavaks

    Läbipaistvus ja ausus on aluseks usaldusele

    Sellises keskkonnas inimesed:

    Läbipaistvus ja ausus on aluseks usaldusele

  • Kui sa juhid kõiki ühtemoodi, on kindel, et mõni inimene tunneb end demotiveerituna, mõni lämmatuna liigse kontrolli all ja mõni jäetakse liiga omapead. Üks saab liigseid juhiseid ja tunneb, et teda ei usaldata, teine jääb hätta, sest talle ei selgitata piisavalt. Inimesed on erinevad — nad erinevad oma kogemuse, oskuste, isiksuse, motivatsiooni ja hetkeolukorra poolest. Ühe võtmega kõigi uksi ei ava.

    Hea juhtimine tähendab oskust märgata, kuulata ja kohandada oma lähenemist vastavalt inimese vajadusele ja arengufaasile. Juht ei pea olema alati „ekspert” ega „käskija”, vaid pigem inimene, kes teab, millal olla juhendaja, millal olla coach, millal suunata ja toetada, millal anda vabadust ja delegeerida.

    Arengufaasid ja juhtimisstiilid:

    1. Algaja entusiast (madal pädevus, kõrge motivatsioon)

    Vajab: selgeid juhiseid ja struktureeritud juhendamist.

    Stiil: juhendamine — räägi palju „mida” ja „kuidas”, ole konkreetne ja jälgi tulemusi.

    2. Pettunud õppija (keskmine pädevus, kõhklev motivatsioon)

    Vajab: tuge, julgustust ja kinnitust, et ta on õigel teel.

    Stiil: suunamine ja toetamine — aita küsimuste kaudu jõuda vastusteni, jaga kogemusi, aga lase inimesel ise lahendusi leida.

    3. Pädev, aga ettevaatlik tegija (kõrge pädevus, kõikuv enesekindlus)

    Vajab: usaldust, kuulamist, arutelu ja kinnitust.

    Stiil: coaching ja toetamine — aita näha suuremat pilti, küsi ja peegelda, toeta otsustusprotsessis.

    4. Iseseisev meister (kõrge pädevus, kõrge motivatsioon)

    Vajab: vabadust, vastutust ja usaldust.

    Stiil: delegeerimine — anna eesmärgid ja tulemused, lase inimene ise tee valida, vajadusel ole taustal toeks.

    Kuidas saada teadlikuks, mida keegi vajab?

    • Küsi. Ära arva ega eelda. Küsides avad dialoogi.

    • Kuula. Kuula sügavamalt — mitte ainult sõnu, vaid ka nende taga olevaid mõtteid ja tundeid.

    • Märka. Jälgi, kuidas inimesed reageerivad, kuidas nad toime tulevad, millal nad säravad ja millal kahtlevad.

    • Korda. Juhtimine ei ole ühekordne tegevus, vaid pidev protsess, kus ühte inimest tuleb ajas erinevalt toetada.

    Mõned praktilised soovitused juhile:

    • Ära karda inimeselt küsida: „Millist tuge sa praegu vajad?”, „Mida sa minult vajad?”

    • Märka väsimuse ja läbipõlemise märke — vahel vajab inimene lihtsalt ruumi ja pausi.

    • Kasuta coaching’u küsimusi: „Mis sind hetkel edasi aitaks?”, „Mis sind takistab?”, „Kuidas saaksin mina sind toetada?”

    • Kui delegeerid, küsi alati tagasisidet, et inimene tunneks, et vastutus ja toetus käivad käsikäes.

    • Pea meeles, et juhtimises pole asi ainult tulemuses — oluline on ka protsess, suhted ja inimese arengutee.

    Lõpetuseks:

    On olemas ütlus: "Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks."
    Juhtimises töötab paremini: "Tee teistele seda, mida nemad vajavad, et sa neile teeksid."

    Küsi. Kuula. Märka. Saa teadlikuks. Kohanda. Toeta. Ja tee seda järjepidevalt — see loob usaldust, turvatunnet ja pikaajalisi tulemusi.

  • Hea juhtimine ei piirdu ainult meeskonna suunamise ja toetamisega, vaid hõlmab ka töötajatele väljakutsete esitamist, et soodustada nende professionaalset ja isiklikku arengut. Esitades töötajatele väljakutseid, näitab juht usku nende võimetesse ja potentsiaali, motiveerides neid saavutama enamat.​

    Juhina näed sa teine kord inimestes potentsiaali, mida nad iseendas ei näe. Sa näed nende võimekust ja sinu töö on seda arendada ning välja tuua. Tugevaid, arengule- ja karjäärile orienteeritud töötajaid motiveerib väljakutsete esitamine. Kui sa usud neisse, siis nad usuvad ka endasse rohkem. Julgusta neid, peegelda neile seda, mida sina neis näed ja anna tagasisidet nende tööle.

    Areng võib teinekord ebamugav või isegi ebameeldiv olla, aga miski pole hullem kui paigalseis. See on aja ja aju raiskamine. Kui kõik on tehtud ja õpitud, mida õppida annab, siis tekib liigne rutiin ja hakatakse tööturul ringi vaatama, et uusi väljakutseid leida.

    • Areng ja õppimine: uued ülesanded ja eesmärgid sunnivad töötajaid pingutama, omandama uusi oskusi ja teadmisi, mis suurendavad nende professionaalset kompetentsi.​

    • Enesekindlus: see omakorda kasvatab enesekindlust. Raskuste ületamine tõstab usku oma võimetesse.​

    • Motivatsioon: väljakutsed hoiavad töö huvitavana, vältides rutiini tekkimist ning säilitades töötajate pühendumuse ja entusiasmi.

    • Innovatsioon: keerukamate probleemide lahendamine julgustab loovat mõtlemist ja uute lahenduste leidmist.

    • Töö tähendusrikkuse kasv:  töötajad tunnevad ennast vajalike ja võimekatena. Nad näevad, et nende panus on oluline.

    • Tööstaaži pikenemine: millegi poole püüdlemine, pidev areng on see, mida paljud töötajad enda tööandjalt otsivad. Kui tekib liigne rutiin ja väljakutseid pole, siis hakatakse tööturul ringi vaatama.

    • Tunne oma meeskonda: mõista iga liikme tugevusi ja arenguvajadusi, et kohandada väljakutseid vastavalt nende individuaalsele tasemele.​

    • Sea selged eesmärgid: määratle konkreetsed ja saavutatavad eesmärgid, mis on mõõdetavad ja ajaliselt piiratud.​ Selgus eesmärkides aitab vältida segadust ja suurendab keskendumist. ​

    • Julgusta töötajaid astuma mugavustsoonist välja: innusta töötajaid võtma ette ülesandeid, mis nõuavad uusi oskusi või lähenemisviise. See soodustab nende professionaalset ja isiklikku kasvu ning arendab loovust.

    • Paku pidevat ja ausat tagasisidet: regulaarne ja konstruktiivne tagasiside aitab töötajatel mõista oma tugevusi ja arenguvõimalusi, suurendades nende enesekindlust ja soovi edasi areneda.

    • Ole mentor ja toeta töötajate arengut: ole mentor ja toeta töötajate arengut: jaga oma teadmisi ja kogemusi, et aidata töötajatel omandada uusi oskusi ja saavutada oma eesmärke. Mentorlus loob usaldusliku suhte ning soodustab töötajate pühendumust.

    • Paku tuge: ole kättesaadav juhendamiseks ja toeta vajadusel, et töötajad tunneksid end kindlalt ja motiveerituna.​

    • Tunnusta saavutusi: märka ja tunnusta töötajate pingutusi ja edusamme, et kinnistada positiivset käitumist.​

    Tõhus juht mõistab, et väljakutsete esitamine on võtmetähtsusega meeskonna arengu ja organisatsiooni edu saavutamisel. See loob keskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna, motiveerituna ja valmis ületama takistusi, viies seeläbi ettevõtte uuele tasemele.​

    Miks peaks juht esitama töötajatele väljakutseid?

    Kuidas esitada väljakutseid tõhusalt?

    Siinkohal tuleb käiku taaskord situatsiooniline juhtimine ja selgete eesmärkide seadmine:

    Kokkuvõtteks:

  • Kui sa kipud olema “hea tüdruk” või teistele meele järgi olija (people-pleaser), siis oled sa tõenäoliselt justkui kameeleon — kohandad oma käitumist vastavalt sellele, kellega koos oled. Sa oskad lugeda ruumi ja tajuda teiste emotsioone, aga samas oled sageli rohkem teistele suunatud kui iseendale. Sa oled alati olemas kõigi jaoks…välja arvatud iseenda jaoks.

    Teistele meeldida püüdev inimene on loomult abivalmis, kuid tal on sageli raskusi piiride seadmisega ning tihtipeale madalam enesehinnang. Sa oled kolleeg või sõber, kelle peale saab alati kindel olla — aga võib-olla mitte siis, kui vaja on otsekohest ausust või enda vajaduste esikohale seadmist. Võib juhtuda, et sul polegi alati kontakti enda tunnete ja soovidega, rääkimata nende väljendamisest.

    Piiride seadmise raskus tähendab, et ütled liiga tihti “jah”, isegi siis, kui see on sinu enda heaolu arvelt. Konflikte väldid ja otsuste tegemine muutub keeruliseks, eriti kui see tähendab iseenda vajaduste eelistamist teiste omadele. Sul võib olla raske öelda, mida sa tegelikult arvad, tunned või vajad — vahel ei pruugi sa seda isegi endale teadustada.

    Kui oled ise inimestele meele järgi olija või sul on selline inimene oma meeskonnas, siis tea: läbipõlemine on väga reaalne oht. See pidev sisemine surve olla kõigile meele järgi võib lõpuks viia tühjaks jooksmiseni ja tundeni, et “mitte kunagi ei ole piisavalt hea.”

    • Pööra tähelepanu oma tunnetele ja vajadustele. Sinu emotsioonid ja reaktsioonid annavad sulle olulisi vihjeid. Märka neid ja küsi endalt, millised vajadused nende taga võivad olla. Kui saad teadlikuks sellest, mida tegelikult vajad, suudad neid vajadusi ka täita — mitte ainult teiste, vaid ka iseenda jaoks.

    • Õpi tundma oma eelistusi. Võta aega, et mõelda, mis sulle tegelikult meeldib ja mis mitte. See eneseteadlikkus aitab sul eristada oma päris soove sellest, mida teised sinult ootavad.

    • Selgita välja oma põhiväärtused. Väärtused on nagu sisemine kompass, mis aitavad sul teha keerulisi otsuseid ja seada piire. Kui tead, mis on sulle tõeliselt oluline, on palju lihtsam öelda “ei” olukordades, mis sind tegelikult ei teeni.

    • Harjuta “ei” ütlemist. “Ei” ütlemine ei ole isekus — see on enesehoid. Iga kord, kui ütled kellegi teise jaoks ebamugava “ei”, ütled iseendale “jah”.

    • Leia keegi, kes aitab sul peegeldada. Mõnikord vajame kedagi, kes aitab meil näha seda, mida ise märgata ei oska. Toetaja või juhendaja aitab sul näha oma pimedat nurka ja aitab sul õppida end tundma sügavamalt.

    Enda eest hoolitsemine ei tähenda, et lõpetad teiste eest hoolitsemise — see tähendab, et õpid looma tasakaalu. Alles siis saad olla oma parimas versioonis nii enda kui ka teiste jaoks.

    Emma Grede (briti päritolu ettevõtja ja mitme eduka globaalse brändi kaasasutaja, kes on tuntud oma sihikindluse, julguse ja ausa enesekehtestamise poolest. Tema teekond ja saavutused on inspireerivaks näiteks sellest, kuidas oma väärtustest ja julgusest lähtumine aitab jõuda kaugemale, kui oleksid osanud unistada) ema ütles talle lapsena: “Arg tüdruk ei saa parimaid komme.”

    Soovin sulle jõudu ja julgust leida endas see tugevus, mis aitab sul küsida ja saada just täpselt seda “kommi”, mida sina tahad!

    Kui sa tunned, et oled oma elus justkui pidevalt teiste teenistuses, kuid oled kaotanud kontakti iseendaga või kui oled juht, kelle meeskonnas on palju inimesi, kes ütlevad “jah”, kuid sisimas põlevad läbi — siis tea, et muutus on võimalik.

    • Aitan sul saada teadlikuks oma väärtustest ja piiridest.

    • Õpetan, kuidas märgata ja sõnastada oma vajadusi.

    • Toetan sind otsuste tegemisel, mis lähtuvad sinu sügavatest sisemistest väärtustest, mitte välisest survest.

    • Koos uurime, millised alateadlikud mustrid sind tagasi hoiavad, ja aitame need lahustada.

    • Toetan sind, et julgeksid olla sina ise — nii eraelus kui tööelus.

    Kui soovid rohkem teadlikkust, kergust ja tasakaalu enda ellu (või oma meeskonda), siis broneeri tasuta esmane kohtumine ja räägime, kuidas saan sulle toeks olla.

    Kuidas enda eest paremini hoolt kanda?

    Siin on mõned sammud, kust alustada:

    Kuidas mina saan sind toetada?

  • Väärtused äris: kuidas mõjutavad need juhtimist ja meeskonda?

    Forbes’i artiklis “CEO Mental Health: How Executive Therapy Benefits Leaders” tuuakse välja selge sõnum: vaimse tervise väljakutsed ei küsi ametinimetust. Uuringud näitavad, et üle 50% C-taseme juhtidest on kogenud vaimse tervise probleeme viimase aasta jooksul. Suur vastutus, pidev otsustamine ja kõrged ootused avaldavad mõju ka kõige kogenumatele liidritele.

    Ometi on sõna "teraapia" endiselt justkui tabu. Miks? Sest endiselt arvatakse, et teraapia on “haigest terveks” tee. Tegelikult on see juba ammu muutunud – teraapia on tööriist teel heast suurepäraseks. See aitab suurendada eneseteadlikkust, toetab emotsioonide juhtimist, aitab toime tulla kroonilise pinge ja vastutusega ning hoiab läbipõlemise eest.

    Minu kogemus juhina ja terapeudina kinnitab sama: tugeva juhi tunnus on julgus vaadata enda sisse ja tegeleda nende sisemiste teemadega, mis seni on võib-olla varju jäänud, kuid mis mõjutavad otseselt tema otsuseid, suhtlust ja võimekust. Lõppude lõpuks juhime me mitte ainult teisi, vaid ka iseennast. Ja mida teadlikum ja tasakaalukam oled sina juhina, seda kindlamalt ja inspireerivamalt saad toetada oma meeskonda.

    Juhid vajavad samamoodi toetust kui nende töötajad — lihtsalt teistsugusel tasandil. Nende vastutus on suur ja sageli üksildane. Teraapia ei tähenda nõrkust, vaid intelligentset ja teadlikku valikut olla parem juht, parem inimene ja parem partner oma meeskonnale.

    Minu soovitus: kui sa tunned, et pinge on suur või vajad ruumi, kus mõtteid struktureerida ja lahti harutada, siis ära kahtle. Teraapia ei ole koht, kus sind parandatakse — see on koht, kus sind mõistetakse, toetatakse ja aidatakse sul jõuda järgmisele tasandile nii vaimselt, emotsionaalselt kui professionaalselt.

    Loe täispikka artiklit: http://bit.ly/4kxsNbJ

  • Juhi roll ei ole olla „takistusrajal“ – sinu laualt peavad asjad liikuma kiiresti ja selgelt edasi, et protsessid ei jääks toppama. Kui juht on pudelikael, siis aeglustuvad tulemused, langeb tiimi motivatsioon ja tekib frustratsioon.

    Sinu ülesanne on töödelda info läbi, tõsta see õigesse konteksti ja panna „söödavasse“ formaati. Oluline on olla kommunikatsioonis kiire, täpne ja selge — nii väldid segadust ja vähendad tarbetut topelttööd.

    Ära tee ise asju ära „sest on kiirem ja lihtsam“ — see on lühiajaline lahendus ja pikaajaline lõks. Kui sa ise kõik ära teed, võimendad pudelikaela efekti ja piirad oma tiimi arengut. Õpeta, arenda ja suuna oma inimesi. Nii lood endale tugeva, iseseisva ja vastutustundliku meeskonna, kes teeb su elu kergemaks ja kellega koos liigud ühtses tempos. See võimaldab sul ise keskenduda suurele pildile, strateegiatele ja olulistele otsustele.

    Kui su alluvad annavad tagasisidet, et just sina oled protsesside pidur, siis on viimane aeg peeglisse vaadata ja muudatused käivitada.

    • Mille pärast asjad minu lauale kogunevad?

    • Mida ma hoian enda käes kontrollivajadusest, mitte vajadusest?

    • Mida ma saan delegeerida?

    • Kas minu tiimil on piisavalt teadlikkust, õigusi ja vahendeid, et ise otsustada ja tegutseda?

    1. Delegeeri, delegeeri, delegeeri!
    Usalda oma inimesi. Kui usaldust napib, küsi endalt „miks?“ ja tegele selle põhjusega — kas on vaja kedagi arendada, muuta ootusi või süsteeme?

    2. Väldi mikromanageerimist.
    Mine detailidesse ainult seal, kus see tõesti on vajalik. Liigne kontroll tapab initsiatiivi ja aeglustab protsesse.

    3. Anna kogenud töötajatele rohkem otsustusvabadust.
    Seeniortöötajad tahavad vastutada. Luba neil võtta omanikupositsiooni ja lase neil otsustada. See vabastab sinu laua.

    4. Määra kinnitamis- ja allkirjastamisõigused.
    Võta kasutusele reeglid: näiteks otsustus- või kinnitamisõigus kuni teatud summani või valdkonnani konkreetsetel inimestel. See vähendab vajadust kõige sinu käest läbi lasta.

    5. Kasuta tänapäevaseid tehnoloogiaid.
    Automatiseeri rutiinseid protsesse, kasuta projektijuhtimise tarkvara, digiallkirja tööriistu ja ühiseid töölaudu — kõik see säästab tohutult aega.

    6. Loo selged raamid ja protseduurid.

    • Mis on tema vastutus?

    • Kuidas otsuseid tehakse?

    • Millised on protsessid ja standardid?

    Kui raamid on selged, saavad inimesed iseseisvalt tegutseda ja sinu lauale koguneb oluliselt vähem „õhku ootavaid“ asju.

    • Kui su laual on pidevalt ülesandeid, mis võiksid olla kellegi teise laual, siis tegele oma süsteemide ja juhtimisstiili muutmisega — see on investeering, mis tasub end kiiresti ära.

    • Juht ei ole see, kes teeb kõik asjad ära, vaid see, kes loob tingimused, et kõik saaks tehtud ilma tema sekkumiseta.

    Olen pannud kokku mõned tööriistad, kaasaarvatud “Juhi kontrollnimekiri” ja “Enesereflektsiooni küsimused juhile”. Vaata lähemalt siit

    Kui tunned ülekoormatust, alusta iseendast ja analüüsi:

    Lahendused, et vältida pudelikaela tekkimist:

    Igaüks peab teadma:

    Mõttekoht juhile:

artiklid

Portreefoto, must taust, naine mustas, pikad pruunid juuksed, naeratab suu kinni.

Siit leiad artikleid, mis on sündinud praktilisest kogemusest, teadlikust katsetamisest ja sügavast soovist mõista, mis tegelikult loeb: väärtustest, visioonist, enesejuhtimisest, situatsioonilisest juhtimisest ja meeskonna arendamisest. Mõtteid ja tööriistu juhile, kes soovib juhtida teadlikumalt, autentselt ja tulemuslikult.

Juhtimisōppetunnid

Tõhus juhtimine nõuab enamat kui protsesside juhtimist või eesmärgistamist. See on tasakaal sisemise selguse, teadliku kohalolu ja välise suunamise vahel. Oma juhtimisteekonnal olen kogenud nii häid kui ka väga keerulisi aegu – õnnestumisi, ebaõnnestumisi, suuri võite ja valusaid õppetunde. See on olnud pikk ja mitmekesine teekond, täis väljakutseid, pidevat õppimist, sisemist arengut ja enese ületamist.

Olen nautinud oma tööd ja meeskondade kasvamist, aga kogenud ka suuri pingeid ja olukordi, mis on nõudnud sügavat enesejuhtimist ja vastupidavust. Need kogemused on õpetanud mulle, et tõeliselt hea juhtimine sünnib siis, kui pea, süda ja hing töötavad koos – kui juhime esmalt iseennast ja suudame päriselt olla kohal ka teiste jaoks.

  • Väärtused äris: kuidas mõjutavad need juhtimist ja meeskonda?

    Kõik saab alguse selgest ja inspireerivast visioonist — millesse usud sina ja millesse usub kogu sinu tiim. See on suunanäitaja, mis annab teie igapäevasele tööle tähenduse ja loob tunde, et teete midagi enamat kui lihtsalt täidate ülesandeid.
    Visioon ei ole ainult üks lause seinal või kodulehel. See on elav unistus, mida loote koos, mille üle tunnete uhkust ja mille nimel olete valmis pingutama. See on ühine siht, mis ühendab erinevad inimesed ja muudab nad meeskonnaks.

    Visioon ei tähenda ainult suurt lõppeesmärki.

    Hea visioon kirjeldab:

    • Mille nimel me tegutseme ja mis meid päriselt inspireerib?

    • Milline näeb välja meie ideaalne tiim — millised on meie suhted, koostöö ja omavaheline toetus?

    • Milliseid väärtusi me koos hoiame ja kanname?

    • Millist mõju me soovime laiemas pildis jätta?

    Visioon on julge ja inspireeriv. See ei pea olema realistlik selle hetke mõõdupuu järgi, vaid pigem kutsuv tulevikupilt, mis paneb silmad särama ja südame kiiremini põksuma. Ja mis kõige olulisem — see peab olema jagatud visioon. Kutsu oma tiimiliikmeid kaasa mõtlema, arutlema ja unistama. Kui inimesed tunnevad end osana selle loomisest, kasvab nende pühendumus ja motivatsioon kordades.
    Visioon ei ole kunagi „valmis“. See kasvab ja areneb koos teiega, muutub julgemaks, täpsemaks ja inspireerivamaks iga kogemuse, iga õnnestumise ja ka iga väljakutse kaudu.

  • Väärtused äris: kuidas mõjutavad need juhtimist ja meeskonda?

    Juhtide jaoks on väärtused kui sisemine ankur. Need aitavad:​

    • Seada eesmärke, mis on kooskõlas ettevõtte visiooniga.

    • Lahendada konflikte läbi aususe ja selge väärtuspõhise kommunikatsiooni.

    • Värvata inimesi, kes jagavad samu põhimõtteid – seeläbi luues ühtset ja motiveeritud meeskonda.

    • Luua organisatsioonikultuuri, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja saavad kasvada.

    Juht, kes tunneb oma väärtusi, suudab teha keerulisi otsuseid kindlalt ja rahulikult, ilma liigsete kahtlusteta. See suurendab tema eneseteadlikkust, autoriteeti ja usaldusväärsust nii ettevõtte sees kui väljaspool.

    Väärtused eraelus: kas minu elu on kooskõlas minu sisemise kompassiga?

    Sageli tuleb hetk, kus tasub endalt küsida:

    • Kas minu igapäevaotsused on kooskõlas sellega, mida ma päriselt väärtustan?

    • Kas minu suhted, töö ja harjumused toetavad minu väärtusi?

    • Kas minu elu erinevad valdkonnad on joondatud minu sisemiste põhimõtetega?

    Väärtused muutuvad ajas koos meiega. Näiteks noorena võib esikohal olla ambitsioon ja edu, kuid vanemas eas võib fookus nihkuda tervisele, rahule ja tähenduslikkusele.

  • Ebaautentsus on jäänud minevikku. Tänapäeva juhtimises ei tööta maskide kandmine ega rollimäng. Inimesed tunnetavad kiiresti, kas nende ees on ehe inimene või keegi, kes üritab midagi teeselda. Selleks, et inimesed saaksid sinuga päriselt kontakti, usaldaksid sind ja tunneksid end mugavalt ise ausad ja avatud olles, pead alustama iseendast — oma ehtsuse leidmisest ja julgusest seda välja näidata.

    Mida teadlikum sa oled oma tugevustest, nõrkustest, väärtustest ja põhimõtetest, seda enam saad juhtida iseendana. Autentsus loob selguse ja sisemise rahu: sa tead, millest lähtuda oma otsustes ja suhtluses. Kui oled ühenduses iseendaga, mõistad paremini ka teisi, suudad päriselt kuulata ja näha inimest nende rollide taga. Sealt sünnivad tugevad, usalduslikud ja püsivad suhted.

    Ja mis veelgi olulisem — sa annad sellega eeskuju. Julged ise olla, ja seega annad ka oma tiimiliikmetele loa olla ehedad. Sellest algab inimeste eneseteadlikkuse kasv ja nende isiklik areng.

    Ehedus teeb sind ligipääsetavaks

    Kui oled sina ise, meelitad ligi inimesi, kes päriselt tahavad töötada koos sinuga, mitte sinu maskiga. Inimesed leiavad sinus midagi, mis neid kõnetab ja loob usaldust. Juht ei ole lihtsalt roll — juht loob atmosfääri, mis peegeldab tema enda väärtusi ja stiili. Läbi oma autentsuse ja juhtimisstiili lood sa ettevõtte või tiimi kultuuri.

    Läbipaistvus ja ausus on aluseks usaldusele

    See ei tähenda ülijagamist ega piiride kadumist, vaid õhkkonda, kus on lubatud olla inimene.

    • Kus võib öelda „ma ei tea“ või „ma eksisin“.

    • Kus on lubatud küsida abi ilma hirmuta.

    • Kus võid end näidata ka haavatavana, ilma et kaotaksid autoriteeti — vastupidi, see suurendab seda

    Sellises keskkonnas inimesed:

    • Tunnevad end väärtuslikuna.

    • Julgevad võtta initsiatiivi.

    • Tunnistada oma ebatäiuslikkust ja seeläbi kasvada.

    • Panustavad sügavamalt ja pühendunumalt.

    • Teevad koostööd südamega, mitte pelgalt kohustusest.

    Suurim kingitus, mida juhina endale ja oma tiimile saad anda, on iseenda kuulamine ja tundmine. Mis teeb sinust sind? Mis sind käivitab? Mida sa päriselt väärtustad? Ole see ja jaga seda maailmaga.

    Keegi, kes on päriselt edukas ja inspireeriv, pole kunagi olnud koopia kellestki teisest. Nad on olnud oma raja leidjad, oma tee käijad, oma hääle kandjad. Ja loomulikult — sa ei saagi olla kõigi tassike teed. Ei peagi. Sa tahad enda ümber inimesi, kes jagavad sinu väärtusi ja keda tõmbab just sinu autentsus. Nii kujuneb tugev ja lojaalne meeskond, kellega koos liigub ka kõige suuremate unistuste poole.

    Läbipaistvus ja ausus on aluseks usaldusele

    Minu kogemus juhina ja terapeudina kinnitab sama: tugeva juhi tunnus on julgus vaadata enda sisse ja tegeleda nende sisemiste teemadega, mis seni on võib-olla varju jäänud, kuid mis mõjutavad otseselt tema otsuseid, suhtlust ja võimekust. Lõppude lõpuks juhime me mitte ainult teisi, vaid ka iseennast. Ja mida teadlikum ja tasakaalukam oled sina juhina, seda kindlamalt ja inspireerivamalt saad toetada oma meeskonda.

  • Kui sa juhid kõiki ühtemoodi, on kindel, et mõni inimene tunneb end demotiveerituna, mõni lämmatuna liigse kontrolli all ja mõni jäetakse liiga omapead. Üks saab liigseid juhiseid ja tunneb, et teda ei usaldata, teine jääb hätta, sest talle ei selgitata piisavalt. Inimesed on erinevad — nad erinevad oma kogemuse, oskuste, isiksuse, motivatsiooni ja hetkeolukorra poolest. Ühe võtmega kõigi uksi ei ava.

    Hea juhtimine tähendab oskust märgata, kuulata ja kohandada oma lähenemist vastavalt inimese vajadusele ja arengufaasile. Juht ei pea olema alati „ekspert” ega „käskija”, vaid pigem inimene, kes teab, millal olla juhendaja, millal olla coach, millal suunata ja toetada, millal anda vabadust ja delegeerida.

    Arengufaasid ja juhtimisstiilid:

    1. Algaja entusiast (madal pädevus, kõrge motivatsioon)

    Vajab: selgeid juhiseid ja struktureeritud juhendamist.

    Stiil: juhendamine — räägi palju „mida” ja „kuidas”, ole konkreetne ja jälgi tulemusi.

    2. Pettunud õppija (keskmine pädevus, kõhklev motivatsioon)

    Vajab: tuge, julgustust ja kinnitust, et ta on õigel teel.

    Stiil: suunamine ja toetamine — aita küsimuste kaudu jõuda vastusteni, jaga kogemusi, aga lase inimesel ise lahendusi leida.

    3. Pädev, aga ettevaatlik tegija (kõrge pädevus, kõikuv enesekindlus)

    Vajab: usaldust, kuulamist, arutelu ja kinnitust.

    Stiil: coaching ja toetamine — aita näha suuremat pilti, küsi ja peegelda, toeta otsustusprotsessis.

    4. Iseseisev meister (kõrge pädevus, kõrge motivatsioon)

    Vajab: vabadust, vastutust ja usaldust.

    Stiil: delegeerimine — anna eesmärgid ja tulemused, lase inimene ise tee valida, vajadusel ole taustal toeks.

    Kuidas saada teadlikuks, mida keegi vajab?

    • Küsi. Ära arva ega eelda. Küsides avad dialoogi.

    • Kuula. Kuula sügavamalt — mitte ainult sõnu, vaid ka nende taga olevaid mõtteid ja tundeid.

    • Märka. Jälgi, kuidas inimesed reageerivad, kuidas nad toime tulevad, millal nad säravad ja millal kahtlevad.

    • Korda. Juhtimine ei ole ühekordne tegevus, vaid pidev protsess, kus ühte inimest tuleb ajas erinevalt toetada.

    Mõned praktilised soovitused juhile:

    • Ära karda inimeselt küsida: „Millist tuge sa praegu vajad?” „Mida sa minult vajad?” 

    • Märka väsimuse ja läbipõlemise märke — vahel vajab inimene lihtsalt ruumi ja pausi.

    • Kasuta coaching’u küsimusi: „Mis sind hetkel edasi aitaks?”, „Mis sind takistab?”, „Kuidas saaksin mina sind toetada?”

    • Kui delegeerid, küsi alati tagasisidet, et inimene tunneks, et vastutus ja toetus käivad käsikäes.

    • Pea meeles, et juhtimises pole asi ainult tulemuses — oluline on ka protsess, suhted ja inimese arengutee.

    Lõpetuseks:

    On olemas ütlus: "Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks."
    Juhtimises töötab paremini: "Tee teistele seda, mida nemad vajavad, et sa neile teeksid."

    Küsi. Kuula. Märka. Saa teadlikuks. Kohanda. Toeta. Ja tee seda järjepidevalt — see loob usaldust, turvatunnet ja pikaajalisi tulemusi.

  • Väärtused äris: kuidas mõjutavad need juhtimist ja meeskonda?

    Hea juhtimine ei piirdu ainult meeskonna suunamise ja toetamisega, vaid hõlmab ka töötajatele väljakutsete esitamist, et soodustada nende professionaalset ja isiklikku arengut. Esitades töötajatele väljakutseid, näitab juht usku nende võimetesse ja potentsiaali, motiveerides neid saavutama enamat.​

    Juhina näed sa teine kord inimestes potentsiaali, mida nad iseendas ei näe. Sa näed nende võimekust ja sinu töö on seda arendada ning välja tuua. Tugevaid, arengule- ja karjäärile orienteeritud töötajaid motiveerib väljakutsete esitamine. Kui sa usud neisse, siis nad usuvad ka endasse rohkem. Julgusta neid, peegelda neile seda, mida sina neis näed ja anna tagasisidet nende tööle.

    Areng võib teinekord ebamugav või isegi ebameeldiv olla, aga miski pole hullem kui paigalseis. See on aja ja aju raiskamine. Kui kõik on tehtud ja õpitud, mida õppida annab, siis tekib liigne rutiin ja hakatakse tööturul ringi vaatama, et uusi väljakutseid leida.

    Miks peaks juht esitama töötajatele väljakutseid?

    1. Areng ja õppimine: uued ülesanded ja eesmärgid sunnivad töötajaid pingutama, omandama uusi oskusi ja teadmisi, mis suurendavad nende professionaalset kompetentsi.​

    2. Enesekindlus: see omakorda kasvatab enesekindlust. Raskuste ületamine tõstab usku oma võimetesse.​

    3. Motivatsioon: väljakutsed hoiavad töö huvitavana, vältides rutiini tekkimist ning säilitades töötajate pühendumuse ja entusiasmi.​

    4. Innovatsioon: keerukamate probleemide lahendamine julgustab loovat mõtlemist ja uute lahenduste leidmist.

    5. Töö tähendusrikkuse kasv – töötajad tunnevad ennast vajalike ja võimekatena. Nad näevad, et nende panus on oluline.

    6. Tööstaaži pikenemine – millegi poole püüdlemine, pidev areng on see, mida paljud töötajad enda tööandjalt otsivad. Kui tekib liigne rutiin ja väljakutseid pole, siis hakatakse tööturul ringi vaatama.

    Kuidas esitada väljakutseid tõhusalt?

    Siinkohal tuleb käiku taaskord situatsiooniline juhtimine ja selgete eesmärkide seadmine:

    Tunne oma meeskonda:

    Mõista iga liikme tugevusi ja arenguvajadusi, et kohandada väljakutseid vastavalt nende individuaalsele tasemele.​

    Sea selged eesmärgid:

    Määratle konkreetsed ja saavutatavad eesmärgid, mis on mõõdetavad ja ajaliselt piiratud.​ Selgus eesmärkides aitab vältida segadust ja suurendab keskendumist. ​

    Julgusta töötajaid astuma mugavustsoonist välja.

    Innusta töötajaid võtma ette ülesandeid, mis nõuavad uusi oskusi või lähenemisviise. See soodustab nende professionaalset ja isiklikku kasvu ning arendab loovust.

    Paku pidevat ja ausat tagasisidet

    Regulaarne ja konstruktiivne tagasiside aitab töötajatel mõista oma tugevusi ja arenguvõimalusi, suurendades nende enesekindlust ja soovi edasi areneda.

    Ole mentor ja toeta töötajate arengut

    Jaga oma teadmisi ja kogemusi, et aidata töötajatel omandada uusi oskusi ja saavutada oma eesmärke. Mentorlus loob usaldusliku suhte ning soodustab töötajate pühendumust.

    Paku tuge:

    Ole kättesaadav juhendamiseks ja toeta vajadusel, et töötajad tunneksid end kindlalt ja motiveerituna.​

    Tunnusta saavutusi:

    Märka ja tunnusta töötajate pingutusi ja edusamme, et kinnistada positiivset käitumist.​

    Kokkuvõtteks:

    Tõhus juht mõistab, et väljakutsete esitamine on võtmetähtsusega meeskonna arengu ja organisatsiooni edu saavutamisel. See loob keskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna, motiveerituna ja valmis ületama takistusi, viies seeläbi ettevõtte uuele tasemele.​

  • Kui sa kipud olema “hea tüdruk” või teistele meele järgi olija (people-pleaser), siis oled sa tõenäoliselt justkui kameeleon — kohandad oma käitumist vastavalt sellele, kellega koos oled. Sa oskad lugeda ruumi ja tajuda teiste emotsioone, aga samas oled sageli rohkem teistele suunatud kui iseendale. Sa oled alati olemas kõigi jaoks…välja arvatud iseenda jaoks.

    Teistele meeldida püüdev inimene on loomult abivalmis, kuid tal on sageli raskusi piiride seadmisega ning tihtipeale madalam enesehinnang. Sa oled kolleeg või sõber, kelle peale saab alati kindel olla — aga võib-olla mitte siis, kui vaja on otsekohest ausust või enda vajaduste esikohale seadmist. Võib juhtuda, et sul polegi alati kontakti enda tunnete ja soovidega, rääkimata nende väljendamisest.

    Piiride seadmise raskus tähendab, et ütled liiga tihti “jah”, isegi siis, kui see on sinu enda heaolu arvelt. Konflikte väldid ja otsuste tegemine muutub keeruliseks, eriti kui see tähendab iseenda vajaduste eelistamist teiste omadele. Sul võib olla raske öelda, mida sa tegelikult arvad, tunned või vajad — vahel ei pruugi sa seda isegi endale teadustada.

    Kui oled ise inimestele meele järgi olija või sul on selline inimene oma meeskonnas, siis tea: läbipõlemine on väga reaalne oht. See pidev sisemine surve olla kõigile meele järgi võib lõpuks viia tühjaks jooksmiseni ja tundeni, et “mitte kunagi ei ole piisavalt hea.”

    Kuidas enda eest paremini hoolt kanda?

    Siin on mõned sammud, kust alustada:

    Pööra tähelepanu oma tunnetele ja vajadustele.

    Sinu emotsioonid ja reaktsioonid annavad sulle olulisi vihjeid. Märka neid ja küsi endalt, millised vajadused nende taga võivad olla. Kui saad teadlikuks sellest, mida tegelikult vajad, suudad neid vajadusi ka täita — mitte ainult teiste, vaid ka iseenda jaoks.

    Õpi tundma oma eelistusi.

    Võta aega, et mõelda, mis sulle tegelikult meeldib ja mis mitte. See eneseteadlikkus aitab sul eristada oma päris soove sellest, mida teised sinult ootavad.

    Selgita välja oma põhiväärtused.

    Väärtused on nagu sisemine kompass, mis aitavad sul teha keerulisi otsuseid ja seada piire. Kui tead, mis on sulle tõeliselt oluline, on palju lihtsam öelda “ei” olukordades, mis sind tegelikult ei teeni.

    Harjuta “ei” ütlemist.

    “Ei” ütlemine ei ole isekus — see on enesehoid. Iga kord, kui ütled kellegi teise jaoks ebamugava “ei”, ütled iseendale “jah”.

    Leia keegi, kes aitab sul peegeldada.

    Mõnikord vajame kedagi, kes aitab meil näha seda, mida ise märgata ei oska. Toetaja või juhendaja aitab sul näha oma pimedat nurka ja aitab sul õppida end tundma sügavamalt.

    Enda eest hoolitsemine ei tähenda, et lõpetad teiste eest hoolitsemise — see tähendab, et õpid looma tasakaalu. Alles siis saad olla oma parimas versioonis nii enda kui ka teiste jaoks.

    Emma Grede (briti päritolu ettevõtja ja mitme eduka globaalse brändi kaasasutaja, kes on tuntud oma sihikindluse, julguse ja ausa enesekehtestamise poolest. Tema teekond ja saavutused on inspireerivaks näiteks sellest, kuidas oma väärtustest ja julgusest lähtumine aitab jõuda kaugemale, kui oleksid osanud unistada) ema ütles talle lapsena: “Arg tüdruk ei saa parimaid komme.”

    Soovin sulle jõudu ja julgust leida endas see tugevus, mis aitab sul küsida ja saada just täpselt seda “kommi”, mida sina tahad!

    Kuidas mina saan sind toetada?

    Kui sa tunned, et oled oma elus justkui pidevalt teiste teenistuses, kuid oled kaotanud kontakti iseendaga või kui oled juht, kelle meeskonnas on palju inimesi, kes ütlevad “jah”, kuid sisimas põlevad läbi — siis tea, et muutus on võimalik.

    Aitan sul saada teadlikuks oma väärtustest ja piiridest.
    Õpetan, kuidas märgata ja sõnastada oma vajadusi.
    Toetan sind otsuste tegemisel, mis lähtuvad sinu sügavatest sisemistest väärtustest, mitte välisest survest.
    Koos uurime, millised alateadlikud mustrid sind tagasi hoiavad, ja aitame need lahustada.
    Toetan sind, et julgeksid olla sina ise — nii eraelus kui tööelus.

    Kui soovid rohkem teadlikkust, kergust ja tasakaalu enda ellu (või oma meeskonda), siis broneeri tasuta esmane kohtumine ja räägime, kuidas saan sulle toeks olla.

    Broneeri sessioon siin

  • Väärtused äris: kuidas mõjutavad need juhtimist ja meeskonda?

    Forbes’i artiklis “CEO Mental Health: How Executive Therapy Benefits Leaders” tuuakse välja selge sõnum: vaimse tervise väljakutsed ei küsi ametinimetust. Uuringud näitavad, et üle 50% C-taseme juhtidest on kogenud vaimse tervise probleeme viimase aasta jooksul. Suur vastutus, pidev otsustamine ja kõrged ootused avaldavad mõju ka kõige kogenumatele liidritele.

    Ometi on sõna "teraapia" endiselt justkui tabu. Miks? Sest endiselt arvatakse, et teraapia on “haigest terveks” tee. Tegelikult on see juba ammu muutunud – teraapia on tööriist teel heast suurepäraseks. See aitab suurendada eneseteadlikkust, toetab emotsioonide juhtimist, aitab toime tulla kroonilise pinge ja vastutusega ning hoiab läbipõlemise eest.

    Minu kogemus juhina ja terapeudina kinnitab sama: tugeva juhi tunnus on julgus vaadata enda sisse ja tegeleda nende sisemiste teemadega, mis seni on võib-olla varju jäänud, kuid mis mõjutavad otseselt tema otsuseid, suhtlust ja võimekust. Lõppude lõpuks juhime me mitte ainult teisi, vaid ka iseennast. Ja mida teadlikum ja tasakaalukam oled sina juhina, seda kindlamalt ja inspireerivamalt saad toetada oma meeskonda.

    Juhid vajavad samamoodi toetust kui nende töötajad — lihtsalt teistsugusel tasandil. Nende vastutus on suur ja sageli üksildane. Teraapia ei tähenda nõrkust, vaid intelligentset ja teadlikku valikut olla parem juht, parem inimene ja parem partner oma meeskonnale.

    Minu soovitus: kui sa tunned, et pinge on suur või vajad ruumi, kus mõtteid struktureerida ja lahti harutada, siis ära kahtle. Teraapia ei ole koht, kus sind parandatakse — see on koht, kus sind mõistetakse, toetatakse ja aidatakse sul jõuda järgmisele tasandile nii vaimselt, emotsionaalselt kui professionaalselt.

    Loe täispikka artiklit: http://bit.ly/4kxsNbJ

  • Juhi roll ei ole olla „takistusrajal“ – sinu laualt peavad asjad liikuma kiiresti ja selgelt edasi, et protsessid ei jääks toppama. Kui juht on pudelikael, siis aeglustuvad tulemused, langeb tiimi motivatsioon ja tekib frustratsioon.

    Sinu ülesanne on töödelda info läbi, tõsta see õigesse konteksti ja panna „söödavasse“ formaati. Oluline on olla kommunikatsioonis kiire, täpne ja selge — nii väldid segadust ja vähendad tarbetut topelttööd.

    Ära tee ise asju ära „sest on kiirem ja lihtsam“ — see on lühiajaline lahendus ja pikaajaline lõks. Kui sa ise kõik ära teed, võimendad pudelikaela efekti ja piirad oma tiimi arengut. Õpeta, arenda ja suuna oma inimesi. Nii lood endale tugeva, iseseisva ja vastutustundliku meeskonna, kes teeb su elu kergemaks ja kellega koos liigud ühtses tempos. See võimaldab sul ise keskenduda suurele pildile, strateegiatele ja olulistele otsustele.

    Kui su alluvad annavad tagasisidet, et just sina oled protsesside pidur, siis on viimane aeg peeglisse vaadata ja muudatused käivitada.

    Kui tunned ülekoormatust, alusta iseendast ja analüüsi:

    • Mille pärast asjad minu lauale kogunevad?

    • Mida ma hoian enda käes kontrollivajadusest, mitte vajadusest?

    • Mida ma saan delegeerida?

    • Kas minu tiimil on piisavalt teadlikkust, õigusi ja vahendeid, et ise otsustada ja tegutseda?

    Lahendused, et vältida pudelikaela tekkimist:

    1. Delegeeri, delegeeri, delegeeri!
    Usalda oma inimesi. Kui usaldust napib, küsi endalt „miks?“ ja tegele selle põhjusega — kas on vaja kedagi arendada, muuta ootusi või süsteeme?

    2. Väldi mikromanageerimist.
    Mine detailidesse ainult seal, kus see tõesti on vajalik. Liigne kontroll tapab initsiatiivi ja aeglustab protsesse.

    3. Anna kogenud töötajatele rohkem otsustusvabadust.
    Seeniortöötajad tahavad vastutada. Luba neil võtta omanikupositsiooni ja lase neil otsustada. See vabastab sinu laua.

    4. Määra kinnitamis- ja allkirjastamisõigused.
    Võta kasutusele reeglid: näiteks otsustus- või kinnitamisõigus kuni teatud summani või valdkonnani konkreetsetel inimestel. See vähendab vajadust kõige sinu käest läbi lasta.

    5. Kasuta tänapäevaseid tehnoloogiaid.
    Automatiseeri rutiinseid protsesse, kasuta projektijuhtimise tarkvara, digiallkirja tööriistu ja ühiseid töölaudu — kõik see säästab tohutult aega.

    6. Loo selged raamid ja protseduurid.

    Igaüks peab teadma:

    • Mis on tema vastutus?

    • Kuidas otsuseid tehakse?

    • Millised on protsessid ja standardid?

    • Kui raamid on selged, saavad inimesed iseseisvalt tegutseda ja sinu lauale koguneb oluliselt vähem „õhku ootavaid“ asju.

    Mõttekoht juhile:

    • Kui su laual on pidevalt ülesandeid, mis võiksid olla kellegi teise laual, siis tegele oma süsteemide ja juhtimisstiili muutmisega — see on investeering, mis tasub end kiiresti ära.

    • Juht ei ole see, kes teeb kõik asjad ära, vaid see, kes loob tingimused, et kõik saaks tehtud ilma tema sekkumiseta.

    Olen pannud kokku mõned tööriistad, kaasaarvatud “Juhi kontrollnimekiri” ja “Enesereflektsiooni küsimused juhile”. Vaata lähemalt siit

bottom of page